Venitatud kõrvaaukudele on väga laias valikus ehteid. Tähelepanu tuleb pöörata ehete välimusele ehk kujule. Tuleb teada, millal mis ehteid saab kanda.

Värske venitus on see, kui kõrvaauku pannakse eelmisest suurusest 1mm jämedam ehe. Värske venitus toimub nii kaua, kuni kõrvaauk on harjunud uue suurusega ja alles siis saab kanda igasuguseid ehteid. Värske venitus toimub igal inimesel individuaalselt. Tavaliselt saab ise aru, millal kõrvaauk on piisavalt harjunud ja lõtvunud. Ajaliselt kestab see paarist nädalast paari kuuni olenevalt inimese kõrvanibust ja kuidas venitamine on kulgenud.

Kui hakata kõrvaauke venitama, siis alguses võivad ehete suurused ja välimused segadusse ajada.

Esiteks alustaks suurusest. Venitatud kõrvaaukudele mõeldud ehete puhul on juttu läbimõõdust, mida mõõdetakse millimeetritega. Et siis vastavalt kõrvaaugu läbimõõdule ka vastavas suuruses ehe. Üldiselt on kasutusel millimeetrites mõõtmine kuid Ameerikas on need mõõdud teisiti. Neil on kasutusel kuni 10 mm puhul “gauge” ja edasi “inch”.

20 gauge – 0,8 mm

18 guage – 1 mm

16 guage – 1,2 mm

14 guage – 1,6 mm

12 guage – 2 mm

10 gauge – 2,5 mm

8 gauge – 3,2 mm

6 gauge – 4 mm

4 gauge – 5 mm

2 gauge – 6 mm

1 gauge – 7 mm

0 gauge – 8mm

00 gauge – 10 mm

7/16 inch – 11 mm

1/2 inch – 12,7 mm

9/16 inch – 14 mm

5/8 inch – 16 mm

11/16 inch – 18 mm

3/4 inch – 19 mm

7/8 inch – 22 mm

15/16 inch 24 mm

1 inch – 25 mm

1 and 1/16 inch – 28 mm

1 and 1/8 inch – 30 mm

1 and 1/4 inch – 32 mm

1 and 3/8 inch – 35 mm

1 and 5/8 inch – 41 mm

1 and 3/4 inch – 44 mm

1 and 7/8 inch – 47 mm

2 inch – 50 mm

Ajaga on näha, et näiteks erinevates foorumites, gruppides ja e-poodides minnakse üle mm mõõtühikule.

Edasi tuleb vaadata erinevate ehete välimust või kirjeldust.

  • “Plug” – otsetõlkes on see punn, pistik, süüteküünal, kork, tropp.
  • “Solid plug” – selle all mõeldakse ehet, mis on ühes tükis ja sees ei ole auku.
  • “Hollow plug” – ehte esimene külg on sile, nagu “solid plug” kuid seest on õõnes/tühi.
  • “Tunnel/tunnels” – ehet läbib auk. Öeldakse “tunnel” tüüpi ehted või “tunnelid”.
  • “Eyelets” – meenutab “tunnelit” kuid on palju õhem. Mitmes kohas on ka öeldud, et “tunnel” ja “eyelets” on sama asi. Kuid interneti poodides jääb silma, et “eyelets” on ikkagi õhema “tunneli” nimetus.
  • “Skin eyelets” – tundub, et sama mis “eyelets” kuid võin eksida.
  • “no flare” – servadeta ehted. Fikseeritakse mõlemalt poolt o-rõngastega. Ebapraktilised ehted, sest 0-rõngad kipuvad kergesti kaduma ja ehe võib selle tõttu kõrvaaugust välja tulla.
  • “Single flare” – üheservaline ehe. Esimesel poolel on serv. Tagumine osa on fikseeritav o-rõngaga. Neid on nii “tunnel” tüüpi kui ka tavalisi “plug” tüüpi. Ideaalsed ja ainuõiged ehted värske venituse tegemiseks.
  • “Double flared” – kaheservaline ehe. Ehtel on nii eesmisel kui ka tagumisel osal serv. Osadel ehetel on tagumine osa ära keeratav ja ehtel on keerme osa. Värske venituse puhul ei soovitata kasutada, sest keerme osa võib vigastada kõrvaauku (ise olen katnud tagumise osa pisikese kile tükiga, ehte õlitanud ja siis kõrvaauku pannud, sedasi vältinud keermeosaga vigastamist). Täiesti ühes tükis ehteid ei olegi võimalik värske venituse puhul kõrvaauku panna. Nende puhul keskmine osa on kõrvaaugu suuruses ja servad on natuke kõrgemad. Tuleb arvestada, et kõrvaauk peab olema piisavalt veniv. Ehet pannakse kõrvaauku väikese kaldega. Otse ei tohi suruda. Samuti kõrvaaugust tuleb ära võtta kaldega. Nende ehete puhul on probleemiks see, et neid ei saa vahel kõrvast kätte. Sellisel juhul ei tohi rahmeldama hakata. Kui ehe ei tule ära, siis proovida peale pesemas käimist ehte ja kõrvaugu vahele panna jojobaõli või muud sobilikku õli ning proovida siis ehet eemaldada. Teine võimalus on jätta ehe kõrvaauku ja lihtsalt oodata kuni kõrvaauk ise lõdvemaks muutub (kõrvaaukude puhstamine on siis keeruline, aga neid tuleb puhastada muidu hakkavad haisema). Selline olukord juhtub tavaliselt siis, kui ehte servad on liiga suured ja kõrvaauk ei veni.
  • “Hangers” – erikujulised ehted. Neid on väga palju erinevaid. Üldiselt konksu või keeru kujuga. Konksu osa on siis sama läbimõõduga, mis on kõrvaaugu läbimõõt. Keeru kujuga ehteid on võimalik kasutada kõrvaaukude venitamiseks kui need on klaasist või implantaadi tähisega materjalist.
  • “Veights” – raskused. Osad inimesed hakkavad oma kõrvaauke treenima raskustega. Alustatakse kergematest ja ajaga suurendatakse raskuseid. Oluline on jälgida, et kõrvaaukudele ei tehtaks liiga ja ei toimuks liigset venitamist.

Nagu eelneva teksti põhjal on näha, siis ehete osas on päris keeruline. Keeruliseks teeb veel see, et millal mis ehet kanda võiks. Ka selles osas on reeglid ja soovitused.

Värske venituse puhul kasutada servadeta või üheservalist ehet. Soovituslikult klaas, implantaadi kraadiga titaan või implantaadi kraadiga roostevaba teras. Enamjaolt soovitatakse üheservalist klaasist ehet uue venituse tegemiseks.

Kui kõrvaauk on juba piisavalt lõtvunud, alles siis saab kanda kaheservalisi ühes tükis ehteid. Kuid ikkagi tuleb olla ettevaatlik servadega.

Keermeosadega ehete puhul tuleb olla ettevaatlik, et keermed ei vigastaks kõrvaauku. Lisaks peab jälgima, et ehteid kinni keerates keere jookseks õigesti. Võib juhtuda, et keere jookseb valesti ja ehte tagumine osa kiilub kinni ning hiljem on ehte eemaldamine keeruline või lausa võimatu.

Venitamise ajal on head ilma aukudeta ehted ehk siis “all solid plugs”. Need aitavad oma raskusega venitamise protsessile kaasa. Kuid kui on näha, et sellised ehted liigselt venitavad, siis tuleks valida seest õõnsad või “tunnel” tüüpi ehted.

Ehete vahetamisel alati tuleb ehet ja kõrvanibusid õlitada, sest muidu võib kõrvauku vigastada.

Lähiajal üritan pildimaterjali ka lisada.

Advertisements