Toimus üritus Eesti Blogiauhinnad 2016, mille raames tunnustati ja autasustati Eesti blogijaid. Mina käisin seal ürtusel nii POTSIKuna kui ka bodymodi huvilisena. Kuna ma olen nüüdseks 4 aastat bloginud, siis tundus huvitav mõte piiluda sellele üritusele. Üritusest kirjutan ka oma teises blogis POTSIK ja siis juba POTSiku pilgu läbi. Kuid selle blogi raames jään bodymodi teemadesse. 

Nii, aga mida siis kirjutada EBA 2016 auhinade jagamise üritusest läbi bodymodi blogi silmade? Eks ma olen viimasel aastal lõpuks ometi ka Eesti blogides kolama hakanud. Eelnevalt ikkagi istunud ninapidi maailma erinevates bodymodi blogides ja neid on tegelikult palju. Eestis ei olnud ühtegi ja kuna ma hakkasin seda teemat õppima, siis nii see blogi 2 aastat tagasi vaikselt sündima hakkas (Ly Body Modi Blogi). Ning mu blogi on juba saanud tunnustust selle aasta alguses -tätoveerimise maastikul valiti aasta 2015 teoks (siin info). Jeeei. Muidugi EBA2016 osas teadsin ette, et ma jään viimaseks, sest ma alles olen hakanud kapist välja roomama ja ma kolin blogiga siia (150 postitust ootavad ümber kirjutamist ja parandamist). Seega üritusele läksin uudistama, et kas ma reaalselt ka näen Eesti blogijate bodymodisid, mida olen blogides märganud. Ja nii jäi üritusel silma igasugused huvitavaid asju (vabandan blogijate ees ja loodetavasti ma nüüd kogemata kedagi ei solva – ma lihtsalt uurin, analüüsin ja kirjutan).

Oli näha erinevaid iluauke (medusa, monroe, septum) ja venitatud kõrvaauke.  Jäid silma kleebitavad tätoveeringud. Aga need ma tundsin ära tänu sellele, et mul on kodus samasugused katsetamist ootamas. Vahepeal tekkis mul segadus, et kas ma nägin neid kleebitavaid ühel inimesel või oli üks pakk jaotatud mitme inimese peale. Või olid ikka kõik ühe blogija peal (segaduse hetk siiani). Igatahes tagasi blogija juurde jõudes, siis ma jäingi tema blogi jälgima tänu sellele, et mulle jäi silma üks tätoveering. Nimelt ma olin selleks ajaks juba 2 aastat kavandanud samasugust tätoveeringut samasse kohta. Lihtsalt alati kavandit joonistades jäi midagi puudu ja sedasi lükkus selle tegemine edasi. Ja ma olin tõsiselt üllatunud, kui nägin sarnast asja teisel inimesel. Ja kui ma nüüd tal kleebitavat tätoveeringut nägin, siis oli mul jälle dezavuu. Samas on väga lahe, et inimesed kasutavad ajutisi tätoveeringuid ja tänapäeval on nende valik väga kirju. On võimalik saada ajutisi tätoveeringuid, mis näevad kehal välja nagu päris tätoveeringud.

Ja üllatavalt palju jäi silma tätoveeringuid, mis näitab seda, et tätoveerimine ja tätoveeringud on moes.

Ja tahaksin välja tuua mõned asjad ja mitte paha pärast vaid infoks neile, kes alles planeerivad tätoveeringute saamist.

Silma jäid kirjadega tätoveeringud. Nendega on selline lugu, et tätoveerijad tegelikult ei soovita teha kirjasid ja just peenikest tihedat kirja. Nimelt ajaga kirjad kipuvad sulama ühtseks massiks. Mingist hetkest muutuvad tähed ja sõnad loetamatuks. Kaugelt vaadates jääb lõpuks tulemus ebamäärane tume laik. Lisaks kirja tätoveeritakse ju nii nagu kirjutatakse, ühel joonel. Väga hoolega tuleb mõelda paigutusele. Keha asendi muutudes muutub ka tätoveeringu kalle jne. Võib juhtuda, et ajaga hakkab häirima see, et kiri on kehal enamuse aja kõveralt. Ja alati tätoveerijad ka ei tule nende asjade peale ja teevad inimesele tätoveeringu vastavalt inimese soovile.

Lisaks alati tätoveeringu saamisel tasuks mõelda sellele, et äkki kui kunagi on vaja olla esinduslikumalt riides, et kas siis ikka soovitud tätoveering sobib või äkki peaks arvestama sellega, et vajadusel saaks seda peita. Seda jääb eriti just meeste puhul silma, et kaelal olev tätoveering jätab pintsakut kandes natuke kummalise mulje. Et väga hoolega tuleb valida tätoveeringuid, mis jäävad nähtavale kohale ja mida ei ole võimalik vajadusel varjata. On juhuseid, et tätoveering võib saada tulevikus segavaks faktoriks uuel tööl, kus näiteks peab olema esinduslik.

Kuid see ei puuduta vaid mehi. Hetkel toon näite teiselt ürtuselt. Oli ka väga esinduslik üritus ja inimesed pidid vastavalt riides olema. Ühel naisel oli väga ilus kleit kuid kogu välimuse rikkus tätoveering, mis oli kehvasti välja kukkunud. Kuid kleit oli sellise lõikega, et see ebaõnnestunud tätoveering oli täielikult nähtav ja jäi kohe silma. Kindlasti oleks olukorra päästnud teise lõikega kleit. Hiljem meedias arutleti selle koleda tätoveeringu üle ja kommentaarid olid päris koledad. EBA 2016 puhul nii kohutavat asja silma ei jäänud ja ega ma nüüd nii silmad punnis ka vaadanud. Aga mõned pärlid kindlasti jäid silma.

Mind teeb natuke murelikuks see, et liiga noortel inimestel on suured ja nähtavad tätoveeringud. Kindlasti see on nende eluetapil pop, kuid kas see on pop ka 10-20 aasta möödudes? Kas noor inimene on piisavalt küps tätoveeringute jaoks? Kahjuks olen kuulnud inimestelt korduvalt väljendit – ahhh, näe nooruspõlve lollus on nahal. Teisisõnu inimesed saavad täiskasvanuks, arenevad ja muutuvad. Kas siis ikka on õige otsus nii noorelt oma keha nii täis tätoveerida? Lisaks ajaga tätoveeringud ka muutuvad ja vananevad. Kahjuks viimastel aastatel on nii meie tänavatel kuid ka ülemaailmselt näha, et noorte seas tätoveerimise trend levib kulutulena. Youtuuberid, blogijad ja meedia ikoonid on paljudele eeskujudeks. Kahjuks nii on. Noored vaatavad oma eeskujusid ja soovivad ka omada tätoveeringuid. Tihti noorel ei ole piisavalt raha, et pöörduda korraliku tätoveerija juurde. Otsitakse odavamaid võimalusi ja nii saadakse oma nahale midagi kohutavat. Eriti tore on see, kui näiteks sõber lausa oma kodus tasuta teeb tätoveeringuid ise teadmata hügieenist ja muust olulisest. Ma arvan, et eeskujuks olevad blogijad ja youtuuberid ei ole neid odavad või lausa tasuta käkke näinud… kahjuks mina olen.

Mis veel üritusel silma jäi. Juustes erksad värvid ja pastellsed toonid. Üks undercut või isegi oli 2. Aga mind üllatasid rastapatsid. Vot siis mul tekkis küll tahtmine astuda inimesele ligi ja öelda Tere.

Et siis jah, kui ürtusel jagati blogiauhindu, siis ma oma peas jagasin bodymodi auhindu ja minu järjestus dantadadaaa (otsimise peale leidsin osad lemmikud marimelli blogist, fotode autor Kerli – Fotoraat)

  1. koht – ilus suur septumi rõngas. Hetkel jäin mõtlema, et kui paljud intervjueeritavad jäävad seda ehet vaatama. Ürituse ajaks mina peitsin oma septumi ehte nina sisse, sest ma ei soovinud, et blogijad mu nina vaataks 😀IMG_0025
  2. oli üks tätoveering (kahjuks ei leidnud piltidelt)
  3. rastapatsidIMG_0033
  4. kleebitavad tätoveeringud
  5. medusa (ma ei olnud ammu seda tüüpi iluauku reaalselt näinud ja ma oletan, et ikka oli päris :))

Ja nüüd ma olen kindel, et blogijad aravavad, et ma olen mingi ilge kahtlane blogija, kes käib ja piilub, siis veel kirjutab ja paneb pilte ka. Eip, ma lihtsalt olengi ülitähelepanelik teatud asjade osas ja see tuleb nii automaatselt. Näiteks inimene jalutab mööda ja ma kogemata suudan märgata iluauke, venitatud kõrvaaukudes ehteid ja tätoveeringuid jne. Tõesti, see on vahel endalegi tüütu. Ja samas võivad minu tähelepanekud olla abiks lugejatele.

Ja õhtul koju jõudes nägin lõpuks ka tulemusi. Jep, oligi võidukalt viimane oma kategoorias. Ma olin ennast surunud hariduse kategooria alla, sest ma nagu ju üritan inimesi harida bodymodi teemadel. Igatahes ma olin tõsiselt üllatunud, et oli hääletatud. Ma ühes postituses manisin, et panin bodymodi blogi ka kirja, aga ma kolin blogiga. Igatahes ikkagi suured tänud hääletajatele (ai kuidas tahaks välja öelda, et hääletajale vastutasuks nõel nahka, aga ma veel pean õppima ja harjutama). Ja mulle meeldib olla viimane, sest nii olen tagant esimene. Tuleb veel kõvasti vaeva näha ning inimesi harida 😀

Aa, osad mu lemmikud blogijad olid kohal olemas, aga mul oli endal kuidagi imelik juurde hiilida, eee, Tere, ma olen Su blogi fänn, Sul on huvitavad bodymodid, eeee.. Aga noh järgmisel aastal olen julgem, äkki, ehk…Bodymodi reportaaži lõpp.

Advertisements