Jalutasin koeraga kesapõllul ja silmitsesin põllul kasvavat manti.

“Ohh, need kõrred, neid saab ju ninna panna”.

Muidugi kohe ma seda katsetama ei hakanud, sest olin täiesti kindel, et ma suudan septumi ehte 3mm kuulid kaotada põllule. Praktiliselt alati ehet ära võttes need pisikesed kuulid veerevad põrandal. Ja sellise katse jaoks tuleb teha ettevalmistusi (meterjal puhastada ja õlitada). Seega vedasin valitud materjali koju ja katsetasin.

Ma olen aastaid uurinud erinevate hõimurahvaste enesekaunistamise viise ja ehteid. Kuigi meie jaoks on iluaugustamine suhteliselt uus asi, siis tegelikult osades hõimudes on tätoveerimine, iluaugustamine, iluaukude venitamine ja armistamine väga pika ajaloo ning traditsioonidega.

Olen huviga vaadanud erinevate hõimude dokumentaalfilme ja pilte. Selleks, et vaadata tulevikku, tuleb vaadata minevikku. Ja üllatavalt palju vastuseid on just minevikus olemas. Siis ikka ja jälle avastan, et hetkel erinevad trendid on ammu olemas olnud. Kui enamike inimeste jaoks tunduvad iluaugustamised ja iluaukude venitamised veidrad ja kummalised, siis kusagil maailmas on need asjad tähendusega.

Igatahes ühest pisikesest kõrrest tekkis huvitavaid mõtteid ja ideid. Tagasi septumi augu juurte juurde. Tegelikult ma tunnistan ausalt, et see jama, mida tänapäeval inimesed oma iluaukudesse panevad, see on kohutav. Kohati on see lausa iluaukude mõnitamine. Tehakse muudatusi selleks, et kanda oma kehas odavat plastikud, odavat metalli või kes teab mis materjale. Kas tõesti venitatakse kõrvaauke selleks, et seal kanda mingit jama. Kõrvaaukude venitamine on pikk ja vaevaline protsess ja siis selle krooniks on plastik? Ma olen pikalt viibinud ringkonnas, kus hinnatakse materjale, mis pärinevad loodusest või on implantaadi kraadiga. Hinnatakse kvaliteetseid ja ohutuid materjale. Ja need inimesed, kes sinna ringkonda satuvad, Te vist ei kujuta ette, millistes hunnikutes ehteid ära viskavad. Sest alles siis avastatakse, et mis jama on oma kehas kantud. Inimesed on ohvrid tootjatele, kes lihtsalt teenivad kasumeid arvestamata ja teadmata materjalide ohtudest inimese kehale. Kasutatakse odavaid toormaterjale, samas inimestele toote koostisosasid ei avalikustata. Seega kandes plastikut või silikooni ei ole võimalik teada, mis kemikaalid seal on. Keha soojusega hakkavad need kemikaalid ehetest inimese kehasse imbuma.

Et, siis jah, mõtlemisainet. Muidugi igasuguseid materjale ei tohi kehasiseselt kanda ja materjalide info mingi aeg üritan vanast blogist siia koostada. Ning tunnistan ausalt, et tõesti ma kannan ka periooditi kräpp materjali. Süümekad ehete ostmisega – selline postitus on mul kusagil isegi ootamas.

Ja loodusest kõike ka ei tohi ninna suruda 😀 Minu inspiratsiooni allikad…

Advertisements