Iga paari kuu tagant on mul kombeks vaadata üle Eesti tätoveerijate töösid. Kiirematel perioodidel vähemalt poole aasta tagant kindlasti. Sedasi on mul hea ülevaade, et mis meil toimub ja mis taset keegi teeb. Eriti hästi on näha, kas mõni kehvem tätoveerija on vahepeal edasi arenenud või mitte. Igatahes minu jaoks selline kohustuslik tegevus, sest mu käest tihti küsitakse infot tätoveerijate kohta ja siis on mul lihtsam edasi suunata, kui olen kõigega kursis.

Kuid sellel korral jäid silma videod. Maailmas jah mingil hetkel läks lahti see trend, et video alguses on tätoveering kaetud vahuga ja siis pühitakse see vaht maha. Ma pole siiani aru saanud sellest mõttest. Et kas siis inimene peaks mõistatama, mis seal vahu all on? Või peaks tekkima mingi WOW efekt? Igatahes väga veider teema. Samas tõesti mõne sellise videoga on tekkinud mingi üllatusmoment.  Ja nüüd jäid mulle silma õudsad videod. Milleks on vaja võtta videosse, kuidas tätoveeringut puhastatakse ja nühitakse? Või milleks on vaja teha video tätoveeringust, mis on tegelikult päris kole? Miks tätoveerijad ei adu, et nad on teinud kehvat tööd? Tegelikult tihti juhtub seda, et ma tahaks kirjutada piltide alla, et millised kunstilised möödalaskmised on tätoveeringutel. Kahjuks jääb seda aina enam silma ja mul on tõesti kahju inimestest, kes on need tätoveeringud oma nahale saanud. Samas, kes olen mina, et kaagutada tätoveerijate piltide all või teha vihast nägu (ja nii ma hoian suu kinni, kuid kui uuritakse otse selle tätoveerija kohta, siis mainin küll vead ära). Tõesti tihti on näha, et tätoveerijat oleks vaja suunata parandama oma vigu, sest need kipuvad korduma. Nii nagu kunsti kursustel õpetaja õpilast suunab, selline süsteem võiks olla ka tätoveerimise teemades.

Kuid miks tätoveerijad ei tee videosi ja pilte paranenud tätoveeringutest? Jah alati tehakse pilte värsketest töödest. Kuid see ju ei tähenda, et see tätoveering alati ka selline jääb. Näiteks minu jaoks oleks ikkagi huvitav vaadata paranenud tätoveeringust pilte, sest selle põhjal oleks parem otsustada. Tihti paljud inimesed ju ei arvestagi enne tätoveeringu saamist, et tätoveering muutub. Samas on ka arusaadav, et neid pilte/videosi on keeruline teha, sest tätoveeringu saaja läheb oma teed.

Igatahes jah. Meil Eestis on palju tätoveerijaid ja minu seisukoht on, et neid on liiga palju. Liiga palju on jama tootjaid. Inimestel on aina keerulisem leida häid tegijaid, kes tõesti teevad kvaliteetseid, hügieenilisi ja kunstilisi tätoveeringuid. Lisaks veel need kodus salaja tätoveerijad. Ma ei hakka mainimagi, kui palju mulle seda infot vahel antakse, et ou, su nimekirjas ju seda ja seda tegijat ei ole. Jah, ma mingi aeg teen nimekirjas parandusi, sest aina uusi tegijaid jääb silma. Tõesti jube palju on tätoveerijaid. Minu andmete põhjal küündib see arv juba 100ni. Mnjah. Või mis Teie arvate? Jah, tätoveerimine on kunst. Mis meeldib ühele, see ei tasu meeldida teisele. Kuid kuidas on lood kunstiliselt kehvade töödega? Mina jah näen kohe ära, mis on valesti kuid tavaline inimene seda ei märkagi ja peab tööd ilusaks. Ma ei hakka mainimagi mitmeid kordi on uhkustatud mingi tätoveeringuga ja siis olen pidanud tõdema, et tegelikult on vead sees. Ja alles siis on inimene vaadanud, et oumay, ongi ju asi jama. Eriti puudutab see realismi. Seal on kõige rohkem vigu näha. Igatahes jah. Vahel mul tekib selline mõru maik suhu, kui ma järjest lappan Eesti tätoveerijate tätoveeringuid. Aga see videode teema ületas kõik piirid.

Mis veel silma jääb. Tätoveeringud, mida ei tohiks nahale teha. Copi-paste tätoveeringud; peenikesed kirjad; sõrmedel ja sõrmede vahel tätoveeringud; lihtsalt koledad tätoveeringud, mis on ajast ja arust; kummalised tätoveeringud, mille puhul ei saagi aru, mis või milleks selline asi on tehtud. No ikka igasugust jama. Ja siis alati tekib küsimus MILLEKS? Miks tätoveerija teeb selliseid asju? Miks inimesed soovivad selliseid asju?

Advertisements