Igal aastal 20-ndal novembril meenutatakse ja mälestatakse transsoolisi, kes on hukkunud vihakuritegude tagajärjel. Homofoobia ja transfoobia on põhjustanud süütute inimeste hukkumisi. Täpsem statistika http://transrespect.org/en/tmm-trans-day-remembrance-2016/. Lisaks üks video.

Kurb on vaadata seda statistikat. Täiesti süütud inimesed on hukkunud ilma põhjusetta ja viimasel aastal on neid olnud 295 ning alates 2008. aastast kokku 2264. Kindlasti tegelikkuses on see number suurem.

Mida rohkem sellele mõelda, seda keerulisem on sellest kirjutada. Miks on nii? Miks inimesed ja ühiskond ei aksepteeri teistsuguseid inimesi? Miks põhjendamatu viha tulemusena kiputakse liiga tegema teistsugustele inimestele neid taga kiusates ja lausa mõrvates? Kuidas arvatakse, et see teguviis on õige ja kust üldse võetakse see õigus sedasi käitumiseks? Miks ollakse kinni ühiskonnas paika pandud reeglites ja miks neid reegleid ei muudeta? Miks transfoobia ja homofoobia all kannatavad inimesed ei mõista, et nende käitumsviis on vale? Peas keerleb tohutult palju küsimusi.

20-ndal novembril käisin kuulamas Peterburi aktiviste, kes andsid ülevaate Venemaa LGBT ja inimõiguste olukorrast läbi oma kogemuste. Nad rääkisid diskrimineerivatest seadustest, poliitilisest repressioonist ja migratsioonist.

Kokkuvõtvalt ütleks, et Venemaal on asi halb ning märksõnadeks on homofoobia ja transfoobia.

Toon lihtsalt mõned näited, keskendudes transsoolisuse teemadele.

Kui inimene soovib alustada hormoonravi, siis selle inimese nimi pannakse registrisse. Need inimesed, kes on selles registris, ei tohi saada juhilubasid ja kui inimesel on juhiluba ning see aegub, siis ei saa uut juhiluba. Nimelt Venemaal peetakse transsoolisust vaimseks häireks ja vaimsete häiretega inimesed ei tohi omada juhiluba (hetkel jäi mulle arusaamatuks, et kas seda seadust muudeti vahepeal või mitte).

Kui inimene läbib sookorrigeerimise, siis seaduse järgi peaks saama vahetada sugu isikutunnistusel kuid seaduses on selles kohas nii palju lünkasid ja inimene tegelikult ei saa isikutunnistusel sugu vahetada. Seega kui inimene näiteks välimuselt on juba naine, siis isikutunnistuse järgi on ikka mees. Kui see naine soovib abielluda mehega, siis ta ei saa, sest riigis on omasoolistega abiellumine keelatud.

Venemaal oli üks abielu, mille tseremooniat kajastati meedias ja sellega kaasnes palju pahameelt. Nimelt abiellusid lesbid ja kogu riigis oli poleemika, et kuidas ikka samasoolised abiellusid. Tegelikult paberite järgi oli kõik õige, sest üks naistest oli sündinud mehena ja läbinud sookorrigeerimise. Kuid mingitel põhjustel riik ei vahetanud isikutunnistusel sugu, siis paberite järgi abiellus mees ja naine.

Samas näide sarnasest juhtumist. Täpselt sama olukord kuid sellel korral abiellujatele ei tehtud korralikku tseremooniat. Tseremoonia ajal kutsuti mõlemad ühte ruumi ja paluti paberile anda allkiri ning siis teatati, et nad on nüüd abielus. Abiellujad kui ka külalised olid pettunud, sest ei teatud, et ametiasutus plaanib sedasi käituda.

LGBT inimetel on Venemaal keeruline olukord. Kogu riigis on tõsine probleem – homofoobia ja transfoobia ning selle tõttu LGBT inimesi kiusatakse ja nende kallal kasutatakse vägivalda (seda nii tsiviilisikute kui ka ametivõimude poolt). Ma ei kujuta ettegi, kui palju on hukkunud LGBT inimesi Venemaal, sest selle kohta täpsed andmed puuduvad. LGBT õigused Venemaal, saab täpsemalt lugeda, sest tegelikult ma ei suudaks kogu olukorda siia kirjutama hakata. Lisaks transsooliste lood Russia’s Transgender Community Struggles for Acceptance.

Kindlasti on olukorraga seotud teadmatus ja usk. Jääb silma, et tihti just usu tõttu kiputakse diskrimineerima inimesi, kes ei vasta usu seisukohtadele. See on koht, mis minus endas alati tekitab segadust ja arusaamatust. Nimelt erinevate uskude alustalad on ju kirjutatud ammustel aegadel. Sellel ajal ei olnud teadust ja meditsiini, mis tänapäeval seletab lahti paljud ekslikud arvamused. Seega peaks ka usk tegema kohandusi vastavalt ajale ja olukorrale. Kuid ikkagi klammerdutakse selle külge, mis kunagi ammusel ajal on kirja pandud. Maailm on muutuv, ühiskond on muutuv, inimesed on muutuvad kuid miks ikkagi klammerdutakse millegi külge, mis on vana ja kohati aegunud? Ja miks arvatakse, et lähtuvalt usust käitutakse õigesti?

Täpselt sama on ka seadustega. Aja ja ühiskonna muutudes tuleks neid muuta, kuid nende muutmine on juba täiesti omaette teema. Miks aktivistid annavad endast märku? Ikka selleks et viidata probleemidele, mis vajaksid lahendamist. Kuid selleks, et avada silmad ja tegeleda muutmistega, selle asemel üritatakse aktivistide häält summutada näidates ühiskonnale, et probleemiks on LGBT inimesed mitte riigi seadusandlus.

Viimasel ajal blogi kirjutades tekib rohkem küsimusi kui vastuseid. Vastuseid otsides jõuan vahel põhiteemast ikka väga kaugele. Selge on see, et kõik ei ole MUST ja VALGE. Väga palju on halle varjundeid ja kõik oleneb sellest, mis nurga alt asja uurida. Ikka ja jälle suudan ma oma aju kokku jooksutada, sest alati uue vastusega tekivad uued küsimused.

Lõpetuseks ei oksagi muud öelda, kui vaid seda, et inimesed võiksid olla avatumad ja mõistlikumad ning tolerantsemad teiste inimeste suhtes.

 

Advertisements