Igal teemal on oma ajalugu ja nii on ka tätoveeringutel oma ajalugu. Läbi aegade on tätoveeringutel olnud erinevad tähendused ja eesmärgid. Tätoveeringuid ei ole kasutatud ainult inimeste kaunistamiseks vaid ka inimeste märgistamiseks. Kõige rohkem esines (mõnes kohas siiani esineb) seda vanglates. Kuid sellel korral ma ei peatu tavavanglatel, vaid orjalaagritel ja hävituslaagritel.

Ma teadsin, et kunagi II maailmasõja ajal kusagil koonduslaagrites inimestele tätoveeriti kehale numbreid, aga ma ei olnud otseselt uurinud, et mis ja miks. Ehk oleksin pidanud seda kõike teadma, sest ajalugu on meie minevik ja ajalugu peaks ikkagi teadma. Kuid siiani ei ole mul kunagi otsest huvi ajaloo vastu olnud, sest ajaloos on nii palju sõdasid, valu, nälga, ebainimlikkust jne.

Viimastel aastatel olen sattunud ajalugu uurima seosest tätoveeringute ja muude keha muutmistega. Nii ma olen kord minevikus, siis olevikus ja siis jälle jõuan mingi hetk tagasi minevikku. See on nagu pendel, mis tiksub edasi tagasi. Ühes otsas on minevik teises olevik. Vahel pendli trajektoor natuke muutub ja siis satun minevikku uurima teise nurga alt. Tihti satun siis nägema varem uuritud asja täiesti teise nurga alt. Igatahes väga huvitav on sedasi pendeldada.

Sellel korral tekkis mul huvi just selle kohta, et kus, miks ja milleks kunagi tätoveeriti inimestele numbreid kehale. Nii ma jõudsin Hitleri ajastusse ja II maailmasõja radadele. Edasi sukeldusin juba orjalaagrite ja hävituslaagrite teemadesse. Vaatasin terve päeva selle teemalisi saateid ja pisarad voolasid. Ma olin shokeeritud. Ma ei teadnud, et olid olemas laagrid massiliselt inimeste hävitamiseks. Vaadates orjalaagritest ja hävituslaagritest pääsenute lugusid koorus lahti ühe tätoveeringu valus ajalugu. Lihtne numbrite kombinatsioon, mille taga on tegelikult väga pikk ja keeruline ajalugu täis valu ja piina. Postituse lõppu panen videod (kahjuks neid videosid millegi tõttu kustutatakse), mis annavad väga hea ülevaate, sest ma lihtsalt ei oska seda kõike sõnadesse panna.

Tagasi tätoveeringute teemasse, siis alguses väga vaevaliselt leidsin infot orjalaagrite tätoveeringute kohta. Tihti küll mainitakse, et tehti tätoveeringuid, kuid millega ja kuidas, selle kohta anti väga vähe infot. Lõpuks ikkagi mingi materjali sain kokku kogutud. Sellest peaksin kunagi pikemalt kirjutama.

Lühidalt sissejuhatuseks – orjalaagris said inimesed oma kehale numbri, mille põhjal inimest tuvastati. Inimesel ei olnud enam nime, inimene oli vaid üks number (nagu karjalautades loomadel on numbrid). Algselt olid numbrid riietel, kuid peale inimese surma riided eemaldati teiste vangide poolt ja ei olnud võimalik inimest tuvastada. Ja nii võetigi kasutusele tätoveerimise süsteem. Kuna osade inimeste peal tehti inimkatseid, siis oli ka oluline, et inimese keha oleks võimalik tuvastada.

Alguses kasutati tätoveerimiseks plaate, millel olid nõelad numbrite ja tähtede kombinatsiooniga. Plaadid pandi järjekorda, kasteti/määriti tindiga ning siis suruti nahale. Idee seisnes selles, et korraga ühe liigutusega saaks märgistuse nahale. Kuid see osutus ebatõhusaks, märgistus peale paranemist jäi ebaselge ning arusaamatu. Hiljem hakati tätoveerima käsitsi. Hetkel ma ei leidnud viiteid, et oleks mingeid masinaid kasutatud. Tehti lihtsalt käsitsi nõelaga, mis oli kinnitatud millegi külge (võin eksida ja kui leian täpsustava info, siis parandan). Mis värvi kasutati, selle kohta ka infot ei leidnud.

Ja selgus, et II maaimasõja ajal Saksamaa erivägede Waffen-SS-i sõduritele tätoveeriti õlavarre siseküljele veregrupp. Selleks, et lahinguväljal oleks kiiresti võimalik tuvastada veregrupp vereülekande tegemiseks. Alguses oli see kohustuslik ja hiljem oli soovituslik. Peale sõda see tätoveering võis saada saatuslikuks ja ka surmaotsuseks. Tänu sellele tätoveeringule sai tuvastada SS-vägedes olnud inimesed. Tätoveeringu omanikud üritasid peale sõda tätoveeringust vabaneda, seda vigastades või välja lõigates.

Seoses tätoveeringutega on Hitler veel ühe julma märgi maha jätnud. Adof Hiltler võttis natsismi sümbolina kasutusele haakristi ehk svastika. Peale seda seostatakse seda märki natsismiga. On olnud juhuseid, et inimesed, kellel on tänapäeval svastika tätoveering, saavad tunda kohutavat suhtumist ja käitumist. Probleem seisneb selles, et paljud inimesed ei teagi, et tegelikult on svastika sümbol olnud kasutusel juba ammusest aegadest ja üldlevinuks muutus juba 1000 aastat eKr. Svastika on tegelikult õnne sümbol, mis tähistab jõudu, energiat, õnne ja head tervist. Kuid kahjuks tänu Hitlerile seostub selle märgiga midagi muud. Ning pean ausalt tunnistama, et kui ma olen näinud haakristi tätoveeringuid, siis alati tekib mul kohe küsimus, et mida inimene tegelikult selle märgiga mõtleb? Tavaliselt esimene reaktsioon on negatiivne ja siis meenub, et sellel märgil on ka teine tähendus. Nii võttes, ma ise ei soovitaks seda märki oma kehale lasta teha. Inimene võib küll selle all silmas pidada õnne sümbolit kuid kõik inimesed ei tea seda. Hiltler on jätnud inimestele mällu kohutavad mälestused ja selline märk võib kogemata lahti tõmmata vanad haavad ja viha.

Videod.

A Day in Auschwitz – Nazi Jewish Holocaust Amazing Documentary

Genocide Documentary: Holocaust

I’m Still Here – Children’s Diaries of the Holocaust

Survivor Stories From Treblinka Death Camp – Nazi Jewish Holocaust Documentary

Science and the Swastika :The Deadly Experiment

Advertisements