Tunnen, et mul on tätoveeringutest tekkinud tõsine üledoos. Ja kohe nii hullusti, et ma ei suuda enam mitte ühtegi tätoveeringut vaadata. Päriselt. 

Lubasin uue aasta alguses teha siin blogis tätoveerijate listis parandusi ja täiendusi. Samuti lubasin teha kokkuvõtte 2016. aasta tätoveerimise maastiku kohta läbi Bodymodi blogi silmade. See tähendab seda, et pean reaalselt läbi vaatama kogu Eesti tätoveerijate tööd ja tegemised. Ja kas teate, kui palju on meil tätoveerijaid? Liiga palju. Igatahes alustasin selle nimekirja kallal nokitsemist ja mingist hetkest tundsin, et ma ei taha enam mitte ühtegi tätoveeringut näha.

Selle tätoveerijate nimekirjaga seoses on veel üks probleem tekkinud. Jalutama on läinud märkmik, kuhu olen aastate jooksul teinud Eesti tätoveerijate kohta märkmeid. Eks ikka ja jälle avastan uusi tegijaid ning ei ole neid kohe oma blogis tätoveerijate nimekirja pannud vaid märkmikusse lisanud. Lihtsalt mõnda aega jälgin ja siis olen lisanud blogisse. Lisaks oli veel “kraapijate” nimekiri. See on tekkinud tänu erinevatele FB gruppidele ja foorumitele. Inimesed küsivad tätoveerijate kohta infot ja siis olen üles märkunud nimed, keda on soovitatud. Ja nii leidnud väga palju tätoveerijaid, keda muidu tätoveerimise skeenel ei ole märgata ja osad tõesti kandideerivad “kraapijate” ametikohale. Lisaks oli seal ka märkmed Eesti iluaugustajate kohta. Ja nüüd on kõik märkmed kadunud. Kuhu? Pole õrna aimugi.

Paras paanika. Bodymodi blogi ajud on kadunud. Üritanud meenutada märkmikus olevaid nimekirjasid ja tuhninud internetis. Ja siis jällegi on juba endal tekkinud küsimus, aga milleks ma üldse seda kõike teen? Milleks näha vaeva?

See on vist kõigil blogijatel, et vahel tekib kahtluseuss, et aga milleks ikkagi blogida ja kas sellel üldse on mõtet? Kas kirjutab endale või inimestele? Kas sellest kõigest on kasu ja kas ikka inimesed leiavad info üles?

Vaadates blogi statistikat, siis on näha, et tõesti inimesed leiavad tee selle blogini (hetkel jätan välja postituste reklaamimise teema). Otsingusõnades on domineerivalt tätoveerijate nimed. Seega inimesed jõuavad siia blogisse, sest otsivad tätoveerija kohta infot. See on ka põhjus, miks tätoveerijate nimekiri on kõige loetavaim (kuigi ma ei ole seda ammu kusagil reklaaminud). Seega, ikkagi peaks nägema vaeva ja selle nimekirja tegema tõhusamaks jne. Et oleks olemas info tätoveerijate kohta.

Kuid kui hakkasin vaatama kogu Eesti tätoveerijate tehtud tätoveeringuid, siis ma olen segaduses (tegelikult ma teen seda iga poole aasta tagant ja alati olen segaduses). Tätoveeringute kvaliteet on nii seinast seina. Jah, viimase paari aastaga on juurde tulnud uus põlvkond tätoveerijaid ja selle üle on mul väga hea meel. Asi on tunduvalt paranenud võrreldes 2014 suvega, kui alles hakkasin Eesti tätoveerimise maastikuga tutvuma. Aga ikkagi on tätoveerijaid, kes on juba ajast ja arust või kes teevad kohutavat jama inimeste nahkadele. On tätoveerijaid, kes võiksid lõpetada oma tegevuse või võiksid ennast täiendada või võiksid inimestele teha korralikumat teavitustööd tätoveeringute kohta. Vahel jääb silma, et osad tätoveerijad ei ole kursis tätoveeringute maailmaga.

Mis mind veel murelikuks teeb. Nimelt tätoveerijad ei pane ju kõiki oma töösid internetti. Ja aastate jooksul on mulle näidatud selliseid käkke, et tõesti olen olnud tõsiselt üllatunud, kui olen kuulnud tätoveerija nime. Kuidas selline asi on võimalik? Eks tätoveerijad ju eksponeerivad oma parimaid üllitisi, aga kehvematest asjadest ei jäägi internetti mingit märki. Loogiline, siis jääks ju klientuurist ilma. Jääb silma ka seda, et osad salongid väga vähe tätoveeringutest panevad pilte, mis minus tekitab küsimust, et kas ülejäänud tööd on nii kehvad, et neid ei näidata. Aga mille põhjal siis peaks inimene valima tätoveerijat, kui on vähe tätoveeringuid näha (no kui viimasel aastal on mõned üksikud tööd, siis see ei anna ju ülevaadet ning teiste inimeste suusõnalisele soovitusele ei saa ka alati tugineda).

Lisaks ma olen veel ühe asjaga hädas. Nimelt, aastate jooksul olen saanud inimestelt tätoveerijate kohta tagasisidet. Eks vaikselt info on liikuma läinud, et ma olen tätoveeringute teemades kirjutaja ja mind sellised teemad huvitavad. Kahjuks ei ole see tagasiside alati hea olnud. Kas ma peaksin selle info ka blogisse panema? Samas ma nagu ei soovi ka mingit sopa ja klatsijutu blogi teha. Seega, milline oleks lahendus? Kas peaksin juurde märkima negatiivse tagasiside või mitte? Otseselt ma ei soovi ühelegi tätoveerijale käru kokku keerata, aga samas soovin, et inimesed saaksid kvaliteetsed tätoveeringud kvaliteetse teenindusega. Ehk tätoveerijale endale ei jõua kohale, et teeb midagi valesti ja oleks vaja see info letti laduda?

Ja pole ime, et ma siis mingist hetkest tunnen, et mul on tätoveeringutest üledoos, tätoveerijatest üledoos, kogu sellest teemast üledoos. Tunnen, et olen mõttetult kulutanud oma aega.

FB tuletas meelde, et 2 aastat tagasi vedasin koju 4 kg sea nahka ja proovisin esimest korda tätoveerimist. Sellest on möödas 2 aastat. Õppimise periood on ikka väga pikale veninud. Ok, lõpuks jõudsin inimese nahani ja alustades oma nahaga. Tegelikult peaksin mitmeks kuuks sulgema ennast raamatukokku, et lõpuks ometi liikuda edasi oma sihtide ja eesmärkide suunas. Tundub kuidagi ebaloogiline, et milleks peaks tätoveerimist õppides kulutama raamatukogu vaipasid ja veel mitu kuud? Lihtsalt oma kindel mõte ja suund, aga siiani ma ei ole leidnud seda vaba aega, et tõesti pühenduda mitmeks kuuks raamatutele. Kuid ehk nüüd tätoveeringute üledoosiga ongi aeg astuda sellest tätoveeringute maailmast eemale ja süveneda teistele teemadele.

Haha, kas teate kui kohutav on tätoveeringute üledoosi puhul avada instat ja FBd. Mul on ju kõik seadistatud nii, et kohe jooksvalt tuleb infot tätoveeringute kohta. Kui avan sotsiaalmeedia, siis paratamatult vaatavad kohe vastu tätoveeringud. Pole ime, et ma viimasel ajal sotsiaalmeediast tahan eemale hoida 😀

Advertisements