Pese end plastikuga ja saad säravpuhta naha – ega see lause väga vale ei olegi, sest pesunuustikud on ju enamjaolt valmistatud plastikust. Kuid piirduks see asi ainult sellega. Mingil hetkel hakkasin märkama erinevates toodetes pisikesi siniseid täpikesi (pesugeelid, koorivad maskid jne). Kuna need hakkasid mind tõsiselt häirima, siis asja uurima hakates selgus, et need on PLASTIKGRAANULID. Võehhhh.

20170415_151402

Jah, tõesti tootjad panevad toodetesse plastikgraanuleid. Esiteks see on odav koostisaine ja teiseks need aitavad nahka puhastada. Muidugi võib ju mõelda, et mida see pisike plastik ikka paha teeb, naha saab ju ilusti puhtaks. Kuid kui hakata asjale mõtlema teise nurga alt, siis tegelikult on asi masendav.

Puhas joogivesi on kõige väärtuslikum asi maailmas. Meie jaoks on nii elementaarne, et kraanist tuleb joodav vesi. Kuid maailmas on inimesi, kelle jaoks on puhas joogivesi kättesaamatu. Kuid mida meie teeme? Igapäevaselt uhame joogiveega kanalisatsiooni meeletus koguses erinevaid aineid. Tegelikult enamus ilumaailmast jõuab ju kanalisatsiooni. Kreemid, juuksevärvid, jumestamistooted, pesuvahendid – kõik mis määrime kehale, selle ju peseme lõpuks maha. Lisaks toodete tootmine reostab vett. Ja kuhu see ilumaailm lõpuks jõuab? Heal juhul reoveepuhastusjaama ja halvimal juhul loodusesse.

Tõesti, sedasi mõeldes tekib tõsine huvi külastada mõnda reoveepuhastusjaama, et siis oma silmaga näha seda kuhu see ilumaailm lõpuks jõuab. Kas ja kuidas saadakse veest välja kõik need ained, mida me nii hooletult igapäevaselt kanalisatsiooni uhame. Arvestades seda, kui palju toodetakse ilutooteid ja kui palju neid kasutatakse, siis tõesti – kuidas tullakse toime selle reostusega? Ma loodan, ehk kunagi mul tekib võimalus külastada mõnda reoveepuhastusjaama, et siis oma silmaga näha ilumaailma lõpp peatust.

Igatahes mina olen aastaid vältinud tooteid, kus on sees pisikese sinised täpikesed. Kehakoorijaid teinud ise kasutades meresoola, suhkrut, kohvipaksu, kaerahelbeid jne. Plastiknuustikute asemel otsinud alternatiive.

Pildil olevad tooted jõudsid minu koju tänu külalisele. Mõtlesin, et ohh, prooviks ka neid ja ehmatus oli suur, sest mulle vaatasid vastu sinised täpikesed. Kusjuures valges maskis ma neid kohe ei märganud. Määrisin aga usinasti näole ja siis peeglisse pilku heites ehmatasin – mu nägu oli paksult kaetud siniste täpikestega. Võehhh. Külalisel polnud õrna aimugi, et ta oli ennast usinasti plastikuga nühkinud.

Mis puudutab toodete uhamisega kanalisatsiooni, siis ka mina olen see vastik hooletu inimene. Mingi periood tõesti olin hoolsam ja proovisin leida ning kasutada tooteid, mis on nii minu kehale kui ka keskkonnale kahjutumad. Väga palju mõjutas ilutoodete foobia. Juuste värvimisest ma ei suutnud loobuda ja selle asemel hakkasin juukseid harvem värvima ning toonima. Kui vanasti blondeerisin juukseid iga kuu, siis nüüd teen seda vaid 3-6 kuu tagant. Vanasti toonisin juukseid iga 2 nädala tagant, siis nüüd 4-6 nädala tagant.

Kuid hetkel ilumaailma sukeldudes olen hakanud katsetama ja proovima erinevaid tooteid ning raske südamega uhan need joogiveega kanalisatsiooni. Jah, ma võin ju ennast lohutada, et kõik ju teevad nii, kuid kas see muudab midagi paremaks? Olen teadlik kõigest ja ikkagi käitun nii, nagu käituvad teised. Jah, ma üritan kõike mingil määral minimaliseerida, kuid kas sellest on abi?

Ilumaailmas seigeldes aina enam tundub, et inimene on tegelikult üks väga egoistlik isend. Inimene tahab olla ilus ja ilu nimel kasutatakse ohjeldamatult erinevaid tooteid. Kuid kas ja kuidas selline käitumine mõjutab keha ja keskkonda, kas sellele mõeldakse? Oluline on ju ikkagi olla ilus, vahet pole mis tagajärjed sellel on. Miks me oleme nii egoistlikud ja hoolimatud? Sest usaldame liigselt tootjaid? Läheme kaasa massiga? Tahame tunda oma kehas ilusana? Ihaleme seda, kuidas teised välja näevad ja siis teeme seda järgi?

Igatahes jah, jälle palju mõtlemisainet…

Advertisements