Happekoorimine ehk happehooldus ehk keemiline koorimine oli mul päris kaua huviorbiidis ja teadsin, et seda kindlasti soovin kogeda. Nii jõudsingi kosmeetik Evelyn Velströmi juurde. Sain kogeda keemilist koorimist AHA hapetega ja täpsema info leiab kosmeetiku kodulehelt. Edasi kirjutan oma kogemusest ja tulemusest.

Happekoorimine võib tunduda hirmutav, siis tegelikult asi nii hull ei ole. Hoolduse tegemiseks kasutatakse leebemaid happelahuseid, mille toimet näonahale on põhjalikult uuritud. Muidugi natukene pelgasin, sest oman õrna ning suhteliselt pirtsakat näonahka. Olin teadlik, et tulemuste saamiseks tuleks protseduuri teha mitmeid kordi, kuid minu huviks oli kogemus ja et saaksin jälgida, kuidas selline näohooldus minu näonahale mõjub. Iga inimese näonahk on erinev ja sellest tulenevalt võivad kogemused ja tulemused olla erinevad. Minu mureks oli tuhm/elutu näonahk ja kortsukesed, soovisin näha kas ja kuidas hooldus selles osas aitab.

Aga asume asja juurde. Esiteks näonahk puhastati. Siis kanti nahale 30%-line happelahus. Alguses oli kergelt kipitav tunne, kuid see kadus kiiresti.  5 minutit hiljem happelahus eemaldati ja nahale kanti neutraliseerija. Tekkis mõnus soe tunne. Nahk puhastati ja siis teostati naha mehaaniline puhastamine ehk siis eemaldati mõned punnikesed ning üks miilium. Nahale kanti seerum, mis valiti vastavalt minu nahatüübile. Peale seda kaeti terve nägu kollageenmaskiga. See oli päris huvitav kogemus. Kuna teadsin, et ma ei suuda 15 minutit vait olla, siis lõigati maski sisse avaus, et ikka lobiseda saaksin. Ja nii tuli lebada 15 minutit ning sellel ajal tegi kosmeetik kätemassaaži. Kusjuures see oli väga abiks, sest nii möödus aeg märkamatult. Kinnisilmi võõras ruumis lebades aeg hakkab venima. Peale seda kanti nahale näokreem vastavalt minu nahatüübile ning lisaks SPF50 kaitsekreem (happekoorimise järgselt on väga oluline näonahka kaitsta väliste tegurite eest). Peale hooldust oli näonahal värske ja mõnus tunne. Igatahes jäin kogemusega väga rahule ja kuna see oli üldse minu esimene kord külastada kosmeetikut, siis sellest kirjutasin eraldi pikemalt SIIN.

Mainin uuesti, et kuna iga inimese näonahk on erinev, siis protseduuri järgne periood võib olla erinev. Mina sain oma pirtstaka näonahaga järgnevad 2 nädalat ameerikamägedel viibida. Ja see kindlasti ei tähenda seda, et teistel võib samamoodi juhtuda.

Lühidalt – esimesed 5 päeva näonahk oli õrnem ja tundlikum. Jume oli õrnalt punetav ja laiguline. Protseduuri positiivne mõju jõudis kohale 5ndal päeval. Näonaha seisukord oli parem, võrreldes enne protseduuri. Näonahk oli elus, kortsud olid natuke siledamad. Kahjuks seda ilu sain nautida mõned päevad ja siis erinevate asjade kokkulangevuse tõttu nädal aega oli näonahaga katastroof katastroofi otsas. Peale protseduuri kahe nädala jooksul väga hoolega hooldasin näonahka ning kasutasin SPF30 päikesekaitset. Jumestamise teemadele tegin pausi sisse, ei soovinud nahka liigselt koormata.

Aga kirjutan kõigest pikemalt päevade kaupa. See on rohkem minu enda jaoks, et hiljem saaksin võrrelda teiste näohoolduste tulemustega.

  1. päev – peale protseduuri näonahk õhetas, oli mõnusalt pehme ja värske.
  2. päev – näonahk õhetas ja oli tundlikum. Samas ei midagi hullu.
  3. päev – sellel päeval oli näonahk väga õrn ja väga tundlik. Peeglisse vaadates oli aru saada, et näonahaga midagi toimub, aga väga raske oli aduda, et mis täpsemalt. Kreemitades tundsin sõrmede all väikseid mügarikke ja uurides selgus, et osades poorides oli mustus ja rasu kuivanud ning õrnalt küünega üle naha tõmmates tulid need kuivanud täpid välja. Ohh, oleks alati pooride puhastamine nii kerge. Kuid selle tegevuse lõpetasin kiiresti, sest näonahk oli nii õrn, et kergesti läks katki. Mehaanilise puhastamise järgselt tekkisid mõned kärnakesed. Neid ei tohi näppida ja ära kraapida. Kärnad kuuluvad naha loomuliku paranemise juurde ja neid ära kraapides võib olukorra muuta halvemaks. Nojah, ma suutsin ikkagi ühele lipendavale kärnale küüned taha ajada ja see kärnake haaras kaasa päris palju minu õrna näonahka ning tulemuseks oli suur punetav laik. Lisaks märkasin nahal pisikesi pruune laigukesi ja õudusega mõtlesin, et sain olemasolevatele pigmendilaikudele kaaslaseid juurde. Ma olin eelnevatel päevadel kodus istunud ja tundus arusaamatu, et kuidas need tekkida said. Igatahes peale seda päeva ma isegi kodus olles määrisin nahale SPF30 päikesekaitset. Seda sai 2 nädalat ikka usinasti nahale määritud. Minu valikusse sattus kiiruga SOLAR toode ja see jätab nahale valge kirme. Mida usinamalt seda nahale määrisin, seda kahvatum välja nägin. Vähemalt kattis natuke punetust.
  4. päev – hommikul käisin hambaarstil ja mu õrn näonahk sai korralikult traumeeritud. Tund aega hambaarstil, hammaste puurimine, hamba välja tõmbamine, koguaeg kuivatati ja puhastati näonahka. Ma olin tõsiselt mures. Koju jõudes oli näha, kuidas üks näopool punetas korralikult. Lisaks nahal oli kuidagi väga surnud jume. Kuigi kreemitasin korduvalt, siis ikkagi terve päev oli näonahk surnud. Ainuke loogiline seletus asjale oli see, et protseduur kiirendas naha uuenemist ja surnud naharakud ei olnud veel valmis nahalt lahkuma. Nahk oli endiselt väga õrn ja tundlik.
  5. päev – lõpuks jõudis kohale protseduuri positiivne tulemus. Hommikul peale naha puhastamist ei olnud eelmise päeva surnud jumest haisugi. Jume oli ühtlane, ei punetanud, selline terve naha jume. Nahk oli pehme ja mõnus. Muret tekitasid need uued pigmendilaigud, sest mulle tundus, et need on nagu tumedamaks muutunud. Olin väga rahul, et ikkagi selle kogemuse otsustasin saada. Kuid seda ilu jätkus vaid mõneks päevaks.
  6. päev – kõik oli OK. Tundlikus oli kadunud ja nahk oli normaalne (ei olnud enam nii õrn).
  7. päev – kõik oli OK.
  8. päev – hommikul peeglisse vaadates ehmatasin korralikult. Mu näonahal olid pisikesed veritsevad laigud. Samuti padjalt leidsin väikseid vereplekke. Mis asi see nüüd siis on? Nahka uurima hakates märkasin, et üks tumedam laiguke nagu narmendas ja siis jõudis kohale – need kolmandal päeval tekkinud laigud ei olnud pigmendilaigud vaid mingid kuivanud nahalaigud, mis nüüd öösel olid nahalt lahkunud. Ma magades kipun palju rahmeldama ka. Ütleme nii, et vaatepilt oli nutune ja need punetavad laigud olid valusad. Tupsutasin neid kummeliteega.
  9. päev – jäin haigeks ja olin näost väga lopergune. Jeah, viirushaigus. Lisaks nägu ehtisid paranevad punased laigud, mis vaikselt hakkasid paranema
  10. päev – näole tekkisid punetavad täpid ja just suu ümbrusesse. Kahtlustasin, et ehk asi oli ühes uues tootes, mida proovisin.
  11. päev – nahk tundus kuidagi veider.
  12. päev – jeah, hommikul peeglisse vaadates ehmatasin. Mul oli tekkinud perioraalne dermatiit. Kuidas ma sellest aru sain? Mu lapsel on atoopiline dermatiit ja kui tal see ägeneb, siis meenutab täpselt sama asja mis mu näol oli. Hiljem netis kolades sain kinnitust, nähtud piltidel oli sama asi, mis mul suu ümber. Alles sain punetavatest laikudest lahti ja nüüd selline asi. Miks see tekkis? Ma kipun arvama, et mitme asja koosmõjul ja kogu süü ei ole happekoorimisel, sest muidu oleks selline asi tekkinud kohe peale protseduuri. Lihtsalt nahk oli õrnem, lisaks uued erinevad tooted ning lisaks haigestumine. Õnneks mul oli kodus lapse dermatiidi ohjamiseks üks toode ja usinasti hakkasin seda kasutama ning kiiresti hakkas olukord paranema.
  13. päev – 15.päev – tasa ja targu dermatiit hakkas kaduma ja lõpuks oli näonahaga kõik enamvähem korras.

Et siis selline kogemus. Selles osas on mul hea meel, et ma ikkagi otsustasin sellist näohooldust proovida ja tegelikult oli väga põnev iga päev uudistada, et mis näonahaga toimub. Happekoorimine on aastaid populaarne teema ja tõesti oli huvitav asja omal nahal tunda. Ja kui tulevikus veel plaanin happekoorimist, siis tean, et minu puhul oleks mõistlikum kasutada leebemat happelahust.

Kui ma nüüd kogemata lugejaid ehmatasin, siis tõesti ei tasu ehmuda. Happekoorimine võib anda häid tulemusi erinevate nahaprobleemide puhul. Lisaks happekoorimist tehakse erineva kangusega happelahustega. Konsulteerida kosmeetikuga.

Ja varsti tuleb uus kirjutis järgmise näohoolduse kogemusega…

Advertisements