Pildil on uus skorpion ja vana skorpion. Valmimise vahele on jäänud 15 aastat. Nendest tätoveeringutest tuleb blogis veel juttu, kuid sellel korral keskendun sellele, kuidas kahe sarnase tätoveeringu puhul on olnud nii erinevad kogemused. Nagu öö ja päev.

Tätoveerija valimine.

Vana skorpion – astusin salongi, millest olin varem korduvalt mööda jalutanud. Mul ei olnud õrna aimugi, millised on olnud tätoveerija eelnevad tööd ja millised olid tema oskused. Ja siiani ma ei ole suutnud tuvastada, et kes oli selle skorpioni tätoveerija.

Uus skorpion – tätoveerijat olin juba aastaid jälginud ja olin kursis tema tehtud töödega. Teadsin, et kindlasti kunagi soovin selle tätoveerija käe alt tätoveeringut. Esimest korda elus valisin tätoveerija teadlikult lähtudes tätoveerija töödest.

Tätoveeringu valimine ja konsultatsioon

Vana skorpion – astusin salongi sooviga saada oma alaseljale skorpioni tätoveering. Mulle anti paksud fotoalbumid (nostalgia hetk) ja sealt leidsingi endale sobiliku tätoveeringu (sama oli tätoveeritud teisele inimesele). Tätoveerija muutis suurust ja kohe asus tätoveerima. Teisisõnu astusin salongi ja kohe saingi tätoveeringu.

Uus skorpion – eelnevalt tuli aeg kinni panna konsultatsiooniks. Kuna mul on käsil suurem projekt ja palju erinevaid ideid, siis konsultatsioonile minnes ei teadnud, kas ja kuidas asi kulgema hakkab. Ideede hulgast tätoveerija ise valis skorpioni tegemise. Edasi leppisime aja kokku tätoveerimiseks. Umbes milline skorpion mu nahale tuleb, seda sain teada enne tätoveerimist.

Tätoveerimise protsess

Vana skorpion – tätoveerimine oli väga valus. Piirjoonte tegemine oli kuidagigi talutav, kuid varjutamise osa oli ikka kohutavalt valus. Korduvalt kirusin ennast, et miks mul selline idee oli tekkinud. Tätoveerimine kestis alla tunni.

Uus skorpion – olin valmistunud hullemaks ja sain üllatuse osaliseks. Tõesti ma eeldasin, et kuna esimese skorpioniga oli kogemus kohutavalt valus, et see kordub. Muidugi oli valus, aga see valu oli talutav. Mõned üksikud kohad olid valusamad. Tätoveerimiseks kulus umbes tund ja pool.

Paranemise periood

Vana skorpion – kuna see oli esimene tätoveering, siis ma ei olnud valmis paranemise perioodiks ja ei teadnud, mis mind ees ootab. Tätoveeritud pind oli nädala väga paistes. Kõndides, istudes ja ennast liigutades oli tunda valu. Skorpion kattus üleni paksude kärnadega ja mingist hetkest tekkis meeletu sügelemise periood. Korraks tekkis hirm, et kas kogu tätoveering tuleb kärnadega koos ära. Asi oli nutune. Paranes 2 nädalat. Peale paranemist oli tätoveeringus näha auke (kärnadega oli värvi lahkunud). Tätoveerija mainis, et kuu möödudes peaksin minema tätoveeringut näitama, et vajadusel teha parandusi. Kuna ei soovinud uuesti seda valu kogeda, siis ei läinud. Aastatega need augud sulasid kokku.

Uus skorpion – paranemine oli väga kiire. Tätoveeritud pind esimestel päevadel oli õrnalt punetav ja soojem. 4 päeva oli peal läbipaistev haavakile ning nendel päevadel unustasin ära, et mul oli uus tätoveering. Ei olnud tunda valu ega midagi. Peale kile eemaldamist mingid vaevumärgatavad kärnad olid ja ühel päeval õrnalt sügeles. Nädalaga oli asi korras.

Tuleviku plaanid tätoveeringute osas

Vana skorpion – see oli mu esimene tätoveering ja kuna kogemus oli nii kohutav, siis ma arvasin, et enam mitte kunagi ei soovi ühtegi tätoveeringut. 5 aastat hiljem sain teise tätoveeringu. Ja ma poleks kunagi osanud aimata, et see skorpion hakkab tulevikus nii olulist rolli mängima ja et saab veel ühe skorpioni kaaslaseks.

Uus skorpion – kuna käsil on suurem tätoprojekt, siis uue skorpioni idee tekkis põhjusega. Oli vaja luua tätoprojekti kondikava ja vajasin sümmeetrilist vundamenti. Ja ega muud võimalust ei olnudki, kui aretada kõrvale teine skorpion. Ja edasi tuleb aastate jooksul veel tätoveeringuid, kuni visioon saab täidetud.

UUS ja VANA – väga hea võrdlus, et milline on 15 aastat vana tätoveering uue tätoveeringu kõrval. Kui palju ajahammas on oma jälje jätnud, seda on selgelt näha. Mul on kahju, et vanast skorpionist ei ole ühtegi pilti, siis kui see oli ilus. Tõesti, tegelikult alguses oli see skorpion väga ilus, aga sellest ilust ei ole aastatega mitte midagi alles jäänud. Mis selle vana skorpioniga saab ja kas seda plaanin parandada? Algselt on plaan jätta see skorpion täpselt nii nagu on, et oleks hea näide, kuidas sellel ajal tehtud tätoveeringud nahal vananevad. 15 aastaga on tätoveerimise maastikul palju muutunud. Kuid väga palju oleneb ka sellest, kuidas kogu tätoprojekt kulgema hakkab ning kui see tätoveering jääb häirivalt liiga hele, siis tuleb seda ikkagi natuke kohendada. Ideaalis laseksin selle parandada tätoveerijal, kes selle kunagi tegi, iseasi, kas ma selle tätoveerija üles leian.

Kaks nii sarnast tätoveeringut aga täiesti erinevad kogemused. Hetkel on mul nahal 7 tätoveeringut ja tegelikult iga tätoveeringuga on olnud erinevad kogemused nii tätoveerimise valu osas kui ka paranemise osas. Siiani kõige hullem ongi olnud selle vana skorpioniga.

Igatahes jooksvalt kirjutan oma tätoveeringutest ja nendest skorpionitest tuleb eraldi pikemalt juttu  “Tätoveerijad mu nahal” rubriigis. Kuna selle tätoprojekti kohta on huvi tuntud ja palju küsimusi esitatud, siis varsti kirjutan kõigest pikemalt.

Advertisements