Ma ei kujuta ette, kuidas leian aja, et kõik usinasti kirja panna. Alates aprilli algusest on huvitav periood, kalender koguaeg on tuugalt märkmeid täis ja sealt leiab kõike. Mida huvitavat olen uurinud ja kuidas edeneb tätoprojekt?

Hmm, vaatame siis kalendrisse.

Kosmeetikud ja erinevad protseduurid. Happekoorimise kogemus, veel mitmed kogemused, erinevate kosmeetikutega suhtlemised. Kokkuvõtted ootavad blogi tagaruumis.

Hmm, väga palju on jumestamise teemasid – koolitused, iluõhtud, erinevad workshopid. Osadest olen kirjutanud ja osad ootavad kirjutamist.

Küünte osas sain WTF geellaki kogemuse ja tegin mõned katsed, mille käigus rikkusin küüned. Nüüd sain biogeeli küüntele, et varsti saan kirjutada uuest kogemusest. Hetkel on küüned nii ilusad, et see on lausa ohtlik. Jään valel ajal vales kohas küüsi vaatama. Peale biogeeli on plaanis geelküüned, sest nendega oli kogemus üle 10 aasta tagasi ja vahepeal on palju selles vallas muutunud. Ja siis saan võrrelda geellakki, biogeeli ja tavalist geeli.

Iluteemades muidugi oli ju Ilumess, mille raames tuli ka veel uusi ideid, mõtteid jne. Oleks vaid aega, et kõige huvitavaga tegeleda, uurida ja katsetada.

Mis veel? Piilusin juuksurite pärusmaaale ja sain sahtlisse värvi- ja lõikuskoolituse tunnistuse. Jesss, nii lahe on saada lõpuks õige nimega tunnistusi. Hmm, sellest ma ka pole veel kirjutanud, et kuidas elu peale nimemuutust on läinud. Kui Ly Aurely saab ametlikult 6 kuuseks, siis teen kokkuvõtte. Miks ma nime vahetasin, sellest saab lugeda mu POTSiku blogist Kuidas minust sai Ly Aurely. Ja seoses mu vana nimega tuleb üks tätoveering.

Oh, ja muidugi see kõige olulisem – tätoprojekt “Tätoveerijad mu nahal”. Selle kohta on nii palju huvi tuntud ja küsimusi esitatud, et ma üritan mingi aeg asjast pikemalt kirjutada. Tegemist on suure ja mahuka projektiga, mille jaoks olen arvestanud 3-5 aastat. Aastate jooksul kogun oma nahale Eesti tätoveerijate käe alt killukesi. Mõte oli juba aastaid tagasi olemas ja nüüd otsustasin, et võtan ikkagi selle käsile. Kondikava on valmis mõeldud, et täiesti lampi erinevaid tätoveeringuid oma nahale ei kogu. On ikka mingi visioon, et kuidas lõpuks võiks asi välja näha, kuid muidugi arvestan tätoveerijatega. Eks näis, kuidas asi kulgema hakkab. Kiiret selle asjaga ei ole.

Mai jooksul püüdsin tätoprojekti raames oma nahale kaks tätoveerijat – Allan Tuul ja Yurga Vait. Ehk siis neljanda ja viienda tätoveerija. Nahale sain kaks tätoveeringut – teise skorpioni ja “traksid”, mis tuli teha kahes jaos. Seega viimasel kolmel nädalal igal nädalal on mind torgitud nõelaga. Jeah, igal nädalal midagi kusagil paraneb.

On uuritud, et palju mul tätoveeringuid selle projekti jaoks on planeeritud, nojah, neid ikka on, mingi 20 kanti ja rohkem. Õigemini suurem teema on jaotatud pisikesteks juppideks. Mis tätoveerija millise teeb, see tuleb jooksvalt. Tätoveerijate osas on mul olemas nimed, keda KINDLASTI soovin nahale, aga kuna tätoveeringuid on tunduvalt rohkem, siis olen avatud kogu Eesti tätoveerijatele. Põhiline on see, et igaüks teeb killukese ja et kokku tuleks midagi sellist, eeee, huvitavat. Iga tätoveerija täidab pisikest osa, kuid lõpptulemus on midagi suurt. Jah, see on hulljulge ja keeruline plaan, kuid keerulised asjad ongi ju kõige põnevamad.

Täna sai valmis “trakside” teine osa. See tätoveering on siiani olnud üks keerulisemaid ja mahukamaid, võrreldes mu teiste tätoveeringutega. Aga küll kõigest kirjutan. Või nojah, vähemalt üritan kirjutada, sest kuidagi on läinud nii, et blogi raames uurin ja õpin, aga noo ei jõua kirjutada. Ma ei ole laisk, lihtsalt mu huvi on nii laiali valguv, uut infot tuleb koguaeg peale, aga vot kirjutada ei jõua. Alati olen selle teemaga hädas olnud.

Ees on ootamas nädal värskelt paraneva tätoveeringuga, jeerum, jeerum, ka tätoveeringute paranemise teemast peaksin kirjutama… meenus, et käisin tätoveeringute teemalise video salvestamisel Malluka juures… ohjahhh, huviga ootan seda videot ja siis on jälle midagi kirjutada…

 

Advertisements