Aastate jooksul on mu käest uuritud infot tätoveeringute ja tätoveerijate kohta, kuid siiani ei ole kordagi uuritud infot tätoveeringute paranemise kohta. Ja kuna rõõmsalt olen 3 nädalat talunud erinevate tätoveeringute paranemisi, siis ongi hea sellel teemal kirjutada.

Tätoveerimine on naha pindmise kihi vigastamine. Tätoveerimisnõelaga tekitatakse naha sisse väikesed haavad ja tätoveerimisnõelal olev värv kandub haavadesse. Peale tätoveerimist algab naha paranemise protsess. Tuleb meeles pidada, et tegemist on avatud haavaga, mis hakkab paranema. Tätoveerija annab juhised, kuidas värsket tätoveeringut hooldada ja nendest juhistest tuleb kinni pidada. Tätoveerija on oma töö ära teinud ja tätoveeringu edasine käekäik on tätoveeringu omaniku kätes. Värsket tätoveeringut tuleb õigesti hooldada, sest valesti toimides võib oluliselt mõjutada tätoveeringu paranemist ja tätoveeringu lõpptulemust.

Tätoveeringu paranemist mõjutavad erinevad tegurid – tätoveeringu suurus; millist tätoveeringut soovitakse; tätoveerija kogemused ja tehnilised võtted; kui palju tätoveerides nahka traumeeritakse; kuidas värsket tätoveeringut hooldatakse jne. Üldiselt paranevad tätoveeringud 2 nädalaga. Kui tundub, et tätoveering on kiiremini paranenud, siis ikkagi tasuks 2 nädalat järgida hooldamise juhiseid.

Hetkel ma ei keskendu hooldamisele (sellest kirjutan eraldi), vaid sellele, et kuidas minu tätoveeringud on paranenud.

Oma tätoveeringute paranemise perioodide põhjal saan jagada tätoveeringute paranemised kolme gruppi.

  1. grupp. Värske tätoveering on õrnalt punetav ja natuke paistes. Üldiselt 3-4 päevaga paistetus möödunud. Ei ole tekkinud kärnasid ega ka sügelust. Tätoveeringud on paranenud ülikiiresti. Esimese nädala lõpuks paranenud (pildil olev lill kuulub ka sellesse gruppi).
  2. grupp. Tätoveeritud pinnad on olnud rohkem paistes. Paranemise perioodil on tätoveeringud jupiti kattunud kärnadega (natuke siin ja natuke seal) ja väga vähe on esinenud sügelust. Paranemise periood on olnud ebamugav, samas ei midagi hullu. Esimese nädala möödudes on tätoveeringud korras olnud.
  3. grupp. Tätoveeritud pinnad on olnud tõsiselt paistes. Esinenud valu ja ebamugavustunnet. Paranemise perioodil on tätoveeringud kattunud täielikult või suuremas osas kärnadega ning igapäevaselt kummitanud piinav sügelemine. Paranemine kestnud 2+ nädalat. Selle grupi tätoveeringute paranemised on olnud kõige piinarikkamad. Siis on alati tekkinud ahastus, et noo milleks seda kõike ikka vaja oli. Tätoveeringud on vajanud palju hoolt ja tähelepanu ning oi kui palju kreemi ja jojobaõli.

Kokkuvõtvalt saan vaid öelda seda, et tegelikult kõik tätoveeringud on paranenud erinevalt. Saanud kogeda ülikiiresti paranevaid tätoveeringuid ja ka tätoveeringuid, mille paranemised on olnud tõsiselt piinarikkad, et mõneks ajaks on tätoveeringute saamise soov kadunud.

Paranemised on selles osas sarnased, et alguses on paistetus, tekib koevedelikku, tuleb hoolega puhastada ja esimestel päevadel katta tätoveeringut. 3.- 4. päeval tekib koorik ehk kärnad ja siis hakkab sügelemise periood (alati seda ei tekigi). See sügelemine on paranemise osas kõige ebameeldivam. Lõpuks kärnad kooruvad ise vaikselt maha ja siis ongi kõik läbi. Ok, tegelikult esimeste kuude jooksul tätoveering veel taheneb (ma ei oska seda teisiti nimetada, aga värv naha sees nagu leiab oma koha).

Tavaliselt, kui inimesed soovivad esimest tätoveeringut, siis pigem ollakse mures valu osas, et kui valus ikka tätoveerimine on. Kuid ei tulda selle peale, et tätoveerimisega kaasnev valu on vaid üks pisike osa ja edasi järgneb paranemise periood, mis võib olla tunduvalt häirivam kogetud valust.

Kui soovisin esimest tätoveeringut nahale, siis ka mina ei tulnud selle pealegi, et eelnevalt uurida, mis saab peale tätoveeringu saamist. Inimesed alati räägivad oma tätoveeringute saamise kogemusi ja tätoveeringute tähendusi, kuid paranemise perioodist ei mainita sõnagi. Ja ega ei osanudki selle peale mõeldagi, sest tätoveeringu saamise tuhin oli ju nii suur.

Kui sain esimese tätoveeringu suure valu saatel nahale, siis tätoveerija andis juhised, et kuidas värsket tätoveeringut hooldada. Esimest korda sain aimu, et mis mind ees ootab. Õnnelikuna lahkusin salongist aimamata, et mis õudus mind tegelikult ees ootab.

Tätoveeritud pind oli kohutavalt paistes ja valulik. Esimesel nädalal kõndides, istudes ja ennast liigutades tundsin valu. Kuna olin peale tätoveeringu saamist järgnevatel päevadel tööl, siis see oli tõsiselt piinarikas. Paranemise perioodil kattus terve tätoveering paksult kärnadega/koorikuga ja koguaeg oli piinav sügelemine. Õnneks teadsin, et tätoveeringut sügada ei tohi ja üritasin pisar silmis ära kannatada. Ainuke leevendus oli see, et nii kui tekkis sügelus, siis kreemitasin hoolega tätoveeringut. Kui kärnad hakkasid vaikselt ise ära tulema, siis olin tõsiselt ehmunud, et kas kogu tätoveering tuleb sedasi maha. Muidugi ei tulnud, aga kahjuks ikkagi kärnadega koos tuli mõnest kohast tätoveeringust värvi välja. Kuu möödudes oleksin pidanud minema tätoveeringut näitama, et vajadusel teha parandusi, aga ma ei läinud, sest ei soovinud uuesti valu kogeda. Kogu paranemine kestis kaks nädalat. Muidugi nüüd ma tean, et see kõik oli täiesti normaalne, kuid sellel perioodil tundus kogu asi nii ehmatav ja õudne.

Järgnevate tätoveeringute puhul juba teadsin, et mis mind ees ootab ja olin selleks valmis. Alati olen olnud üllatunud, et kui erinevalt tegelikult tätoveeringud paranevad. Muidugi iga kord olen juurelnud, et miks sellel korral nii ja teistel kordadel teisiti olnud. On tekkinud huvitavad tähelepanekud ja tõesti paranemise perioodi võivad mõjutada nii paljud tegurid. Kui oma nahale käkke torkisin, siis oli kõige paremini tunda ja näha, kuidas üks või teine asi tätoveerimise käigus mõjutas tätoveeringu paranemist. Samuti olulist rolli mängib hooldamine. Sellega seoses tegin ka katse, et kuidas valesti hooldamine mõjutab tätoveeringut ja tulemus oli ehmatav. Ärge traumeerige paranevat tätoveeringut, ärge sügage tätoveeringult kärnasid, ärge ujuge või ligunege vannis värske tätoveeringuga, usinasti kreemitage… sest kui toimite valesti, siis tõesti võite tätoveeringu ära rikkuda… (katsest kirjutan eraldi ka).

Mida tahaksin inimestele südamele panna, alati ikkagi uurida, et kuidas tuleks tätoveeringu eest hoolt kanda ja millega tuleks arvestada. Tätoveerija peaks andma ajakohast infot, kuid kahjuks vahel juhtub ka seda, et alati tätoveerija ei anna piisavalt palju infot. Kui on küsimusi, siis kohe julgemalt uurida ja küsida. Võiksid olemas olla vastavad infovoldikud, mida saaks anda kliendile kaasa, sest ega peale tätoveerimist ei jäägi kõik oluline kohe meelde. Ehk mõned tätoveerijad juba teevad sedasi? Õnneks tänapäeval on olemas ka kõikvõimas google.

Kui tekib küsimusi või probleeme tätoveeringuga, siis kindlasti konsulteerida tätoveerijaga. On asju, mis on paranemise perioodil täiesti normaalsed ja ei olegi vaja muret tunda. Samas vahel võib olla mingi probleem, näiteks on tekkinud põletik või allergia tätoveerimisvärvi osas või ise kogemata hooldamisel midagi valesti teinud. Ja kui asi tundub väga tõsine, siis pöörduda arsti poole (mädane eritis tätoveeringust, kõrge palavik, väga halb enesetunne peale tätoveeringu saamist, villid tätoveeringul jne).

Natuke lugemist.

https://apotheka.ee/tatoveeringu-hooldus/

http://www.tatoveering.ee/artiklid/kuidas-tatoveeringut-hooldada

Järgnevalt üritan kirjutada sellest, et kuidas mina olen oma värskeid tätoveeringuid hooldanud, millega arvestanud jne.

Advertisements